Metsamaade turg on stabiliseerunud, tõusnud maksimaalne ühikuhind, aasta algusest on langenud puidu kokkuostuhind

TRENDID 

  • Metsamaade turg on stabiliseerunud nii tehingute arvu kui keskmise ühikuhinna poolest. Maksimaalne ühikuhind on viimastel aastatel tõusnud.
  • Heade metsamaade avalikud pakkumised on järjest vähenemas. Suur osa tehinguid tehakse otsepakkumistega metsaomanikele ja palju tehinguid teostatakse metsafirmade omavaheliste tehingutena.
  • Üsna aktiivne on ka raiutud metsamaade turg, kuid on ebaselge, kas need maad kohe uuesti metsastatakse või on need ostetud nö ootele.
  • Puidu kokkuostuhinnad on 2019. aasta algusest olnud languses. Enim on odavnenud okaspuupaberipuit. Langenud on ka okaspuu- ja kasepalgi ning lehtpuupaberipuidu hind.
  • Poliitilised ja majanduslikud otsused mõjutavad lisaks puidu kokkuostuhindadele ka metsamaade turgu. Näiteks mõjutas väheväärtuslikuma metsa hinda otsus kasutada puitu elektrijaamade kateldes. Samuti võivad metsamaade turgu mõjutada võimalikud koalitsioonilepped – nt otsus vähendada raiemahte.

Kõige rohkem metsamaa tehinguid teostati Eestis kokku 2014. aastal, mil see oli rekordiline 3192 tehingut aastas. Sealt edasi on tehingute arv stabiliseerunud ja püsinud u 2600 tehingu tasemel aastas. 2018. aastal teostati Eestis 2405 tehingut metsmaadega.