TRENDID 

• Metsamaade turg on stabiliseerunud nii tehingute arvu kui keskmise ühikuhinna poolest. Maksimaalne ühikuhind on viimastel aastatel tõusnud.
• Heade metsamaade avalikud pakkumised on järjest vähenemas. Suur osa tehinguid tehakse otsepakkumistega metsaomanikele ja palju tehinguid teostatakse metsafirmade omavaheliste tehingutena.
• Üsna aktiivne on ka raiutud metsamaade turg, kuid on ebaselge, kas need maad kohe uuesti metsastatakse või on need ostetud nö ootele.
• Puidu kokkuostuhinnad on 2019. aasta algusest olnud languses. Enim on odavnenud okaspuupaberipuit. Langenud on ka okaspuu- ja kasepalgi ning lehtpuupaberipuidu hind.
• Poliitilised ja majanduslikud otsused mõjutavad lisaks puidu kokkuostuhindadele ka metsamaade turgu. Näiteks mõjutas väheväärtuslikuma metsa hinda otsus kasutada puitu elektrijaamade kateldes. Samuti võivad metsamaade turgu mõjutada võimalikud poliitilised otsused – nt otsus vähendada raiemahte

Kõige rohkem metsamaa tehinguid teostati Eestis kokku 2014. aastal, mil see oli rekordiline 3192 tehingut aastas. Sealt edasi on tehingute arv järjest vähenenud. 2019. aastal teostati Eestis 2167 tehingut metsmaadega

Metsamaa tehingute arv Eestis (tk), allikas: Maa-ameti hinnastatistika

Kogu Eesti metsamaa keskmine pinnaühiku hind on alates 2016. aastast järjest tõusnud, jõudes 2010. a tasemelt 1 502 €/ha 2019. aastaks tasemele 3828€/ha, maksimaalne pinnaühiku hind on samuti tõusnud, kuid kahel viimasel aastal stabiliseerunud (2010. a 9156 €/ha, 2019. a 14 968€/ha). Keskmine metsmaa tehingu ühikuhind oli  2019. aastal 3828 €/ha.

Metsamaa pinnaühiku hind Eestis (€/ha), allikas: Maa-ameti hinnastatistika