Vesi- ja kanalisatsioon. Milliseid lahendusi eelistada ja millised on riskid?

Elamukrunti aga ka maakodu ostes tasub tähelepanu pöörata ka vee- ja kanalisatsiooni olemasolule ning selle lahendusele olevikus ning tulevikus.

Tiheasustuses on asi reeglina lihtsam, tavaliselt naabruses olemas tsentraalsed trassid ja uurida tuleks kohalikult vee-ettevõtjalt, millised on liitumistingimused. Kuid on siiski veel piirkondi kus tsentraalsed trassid veel puuduvad ja kasutatakse lokaalseid lahendusi.

Endistes nn suvilarajoonides  on lahendused keerukamad, osad rajoonid on juba üle läinud tsentraalsetele lahendustele, osad enda pumbamajade süsteemi ja lokaalsete kanalisatsioonilahendustega, osad on täielikult individuaalsete lahendustega.

Hajaasustuses on vee- ja kanalisatsioon reeglina lahendatud lokaalsetena, v.a näiteks üksikud elamute grupid, kus võib olla ühine pumbajaam.

Millised on vee- ja kanalisatsiooniga seotud suurimad riskid millistega ostul peaks arvestama:

  1. Uusarenduspiirkondades, eriti nn üksikuna paiknevad elamute arendustes tuleks jälgida milline on tehniline lahendus. Kas on planeeritud arenduse ühine puurkaev? Kas see on juba rajatud või millal valmib? Risk on selles, et kui piirkonna puurkaevu mingil põhjusel ei rajata ja trasse välja ehitata, siis reeglina ei lubata sinna eraldi lokaalseid lahendusi, nt üksiku puurkaevu rajamist.
  2. Sama probleem on kanalisatsiooniga, kuid ette on nähtud näiteks ühine biopuhasti. Kuid seda tuleb siiski harvem ette ja ajutiselt võib olla võimalik ka kogumispaakide kasutused.
  3. Tiheasutuse arenduse puhul tasub tähele panna kas tsentraalsed vee- ja kanalisatsioonilahendused on ka arendusega ühendatud ja nõuetekohased laod saadud. Tihti kehtib nõue, et planeeringuga hõlmatud alal hoonete ehituseks ehituslube enne tehnilisele infrastruktuurile (sh vesi- ja kanalisatsioon) kasutusloa saamist enne ei väljastata.

Mida veel tähele panna:

  1. Nii puurkaevu rajamine kui ka lokaalse kanalisatsioonisüsteemi rajamine vajavad kohaliku omavalitsuse kooskõlastust. Seega kui neid rajab selleks palgatud firma, siis tuleks jälgida, kes tegeleb ehitusdokumentatsiooniga (vastavad projektid ja load). Otstarbekas on seda teha koos (nt puurkaevu projektis ette näha ka septiku paigutus)
  2. Võimaliku kanalisatsioonisüsteemi kavandamisel tuleks uurida mis antud piirkonnas on lubatud, kas tegemist võib olla nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnaga  kus nt näiteks imbväljakuga septik ei ole lubatud.
  3. Esmapilgul odav lahendus ei ole perspektiivis üldse odav, see kehtib näiteks kogupaagi osas kus kogumispaagi maksumus ja paigaldus tunduvad esmapilgul küll odavamad kui näiteks imbväljaga septik, aga hilisem kasutus kujuneb tunduvalt kallimaks, kuna tühjenduskordade arv on 10X suurem.
  4. Kui projekt vana kaevu sulgemist ei nõua, siis tsentraalse veevarustuse puhul ei tasu selle sulgemisega tihti kiirustada, sest vana kaevu saab näiteks kallineva veetarbimise tingimustes kasutada aia kastmisvee tarbeks.
  5. Planeerida tasuks ka puurkaevu rajamise aega. Kuna nende rajamiseks kasutav tehnika jätab aeda üsna tuntavad jäljed, siis väiksemaid kahjustused on siis kui maa on külmunud.