Viimaste aastate koroonaajastu on kaasa toonud üle-eesti maatehingute kasvu ja üha enam ostetakse maatükke keskustest välja. Lisaks asukohale (infrastruktuur, haljastus, veekogud jne) ja juurdepääsutee olemasolule on kolmandaks ehituseks sobiliku maa väärtuse komponendiks tehnovõrkudega varustatus ning nendega liitumise kulu. Hajaasustusse maad ostes tasub kõigepealt uurida elektriliitumise tungimusi, kuid kontrollida tasuks ka teisi tehnovõrke või nende rajamise tingimusi. Seejuures kõige kulukamaks neist võib kujuneda elektriliitumine, sest kui liituda ei ole võimalik ampritasuga võib kulu või kujuneda kõrgemaks maa hinnast.

Tuleneb see erinevatest liitumistingimustest, mis omakorda sõltuvad peamiselt alajaama kaugusest ja kavandatava peakaitsme suurusest. Ehk kui maatüki liitumispunkt asub alajaamast kuni 400 m kaugusel, arvutatakse liitumistasu tavatingimustel ehk 156 eurot amper.

Kui aga liitumispunkt asub alajaamast kaugemal kui 400 m, kujuneb liitumistasu tegelike kulude alusel. Tegelikud kulud kujunevad ehitushindade alusel ja kujunevad reeglina väga kõrgeks võrreldes tavaliitumistega.

Muidugi on hajaasustuses  alternatiiviks ka päikseenergia kasutus, kuid see süsteem on ebamugavam ning võib vajada talveperioodil lisageneraatorit ning kujuneb ikka üsna kulukaks.

Alljärgnevalt näide võimalike kulude kohta ca 25A peakaitsmega elamu elektriliitumise kulude kohta (toodud näited reaalsete pakkumiste põhjal):

Nagu tabelist näha on kulude vahed kümnekordsed ja võivad ületada ka maa väärtust.

Kuid lisaks elektrivarustusele tasuks ehituseks mõeldud maatüki ostul pöörata tähelepanu ka vee- ja kanalisatsiooni olemasolule või väljaehitamise võimalustele.

Alljärgnevalt mõned soovitused maatüki ostjale:

1. Kontrolli elektriliitumise olemasolu või liitumisvõimalust võrguettevõttelt. Enamus juhtudel selleks ettevõte Elektrilevi.
2. Kui maatükk asub juba planeeritud alal, siis tasuks kontrollida kas vee- ja kanalisatsioonitrass on välja ehitatud. Ja kas ja mis tingimustel saab sellega liituda. Enamasti saab seda infot kas kohalikuks vee-ettevõttest või kohalikust omavalitsusest.
3. Eriti pooleliolevate arenduste puhul tasub olla tähelepanelik, sest näiteks veelahendus võib olla rajatavast arenduse pumbamajast, mida pole veel ehitatud. Igale maatükile eraldi puurkaevu rajamine maatükile ei ole aga lubatud. Nii võibki maaostja jääda oma probleemiga üksi, kuna ühele maatükile on kogu arenduseks mõeldud kulu liiga suur. Lisaks võib arenduse planeeringus olla näiteks tingimus, et elamute ehituslube väljastatakse vaid siis kui tehnovõrgud on välja ehitatud. Mis tähendab, et ehitust ei alustada ka ajutise veelahendusega.
4. Ka kanalisatsiooni lahendust tuleks kontrollida. Kas on kavandatud arenduse ühine kogumiskaev? On see valmis? Või on maatükkidele kavandatud lokaalsed lahendused? Ka lokaalsete lahenduste puhul tasub tähele panna, et näiteks kogumispaagi maksumus ja paigaldus tunduvad esmapilgul küll odavamad kui näiteks imbväljaga septik, aga hilisem kasutus kujuneb tunduvalt kallimaks.